Vastsündinu naba hooldus: alkoholilahused või naturaalne kuivamine?

„Aga millega ma kodus peaksin lapse naba puhastama?“  küsib äsja sünnitanud naine minu käest igahommikusel vastsündinu visiidil naba puhastades. Noorte perede jaoks on antud teema niivõrd oluline, et puutun oma ämmaemandapraktika jooksul sellega lausa igapäevaselt kokku. Minu vastus „hoidke puhta ja kuivana, apteeki ruttama ei pea“ on sama pea igas Eesti sünnitusjärgses osakonnas. Hoolimata aga oma vastusest, keeran lahti järjekordse alkoholilahuse, millega lapse naba antud osakonnas puhastatakse. Ja neid variante on palju. Ühes haiglas kasutatakse vesinikperoksiidi, teises nabapiiritust, kolmandas jällegi saialilletinktuuri või briljantrohelist. Mis on aga see õige nabahoolduse vahend? Kuidas peaksid vanemad naba kodus hooldama?

Vahetult peale laps sündi lõigatakse steriilsete kääridega läbi nabanöör ning naba klemmitakse, et peatada verejooks nabanööri veresoontest. Seda ema ega laps ei tunne, sest nabanööris puuduvad närvid. Kui pärast nabanööri läbilõikamist on nabakönt hallikas, siis muutub see ajaga kollakamaks ja seejärel mustaks. Esimeste elupäevade või -nädalate jooksul nabakönt kuivab täielikult ära ning irdub ehk nö „kukub ära“. Peale nabaköndi irdumist jääb lapsele aga nabahaav, mis kergesti võib hakata veritsema ja olla nii mõnegi haigustekitaja läbipääsukohaks lapse organismi. Sellest tulenevalt on ülioluline hooldada lapse nabakönti õigesti ning osata jälgida võimalike põletikutunnuste suhtes.

Enamuses Eesti haiglates kasutusel olevatest nabahooldusvahenditest on alkoholipõhised lahused (nt nabapiiritus ja saialilletinktuur, mis sisaldavad 70% alkoholi). On aga leitud, et alkohol aeglustab nabaköndi irdumist. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab vastsündinu nabaköndi hooldusel lähtuda põhimõttest, et haav hoida puhta ja kuivana. Seda eelkõige just terviseasutustes ning piirkondades, kus on madal vastsündinute suremus. Nabaköndi hoidmine puhtana ja kuivana, kasutamata seejuures lisavahendeid, on efektiivne ja turvaline meetod. Lastes nabaköndil naturaalselt kuivada, on irdumisaeg märkimisväärselt lühem kui kasutada näiteks alkoholilahuseid. Ka koduste antiseptiliste vahendite (nt kloorheksidiin, providoon-jood) kasutamine pigem lükkab edasi nabaköndi irdumist, sest mõjutab oluliselt lapse normaalset nahamikrofloorat ja seega kaitsereaktsiooni. Kui nabaköndi irdumiseni tuleks laps mähkida nii, et nabakönt jääb välja. Selleks keeratakse mähkme ülemine serv nabaköndi alla.

Siinkohal tuleb aga ära märkida, et Eesti sünnitusosakondadest kaasa antud ning Internetis olevad nõuanded on vastuolus igasuguste rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide soovituste ning teadusliku kirjandusega. See võib olla tingitud asjaolust, et Eestis antud teemat käsitlevaid uurimistöid läbi viidud ei ole. Perekooli artiklid soovitavad hetkel veel nabaköndi ärakukkumiseni puhastada naba saialilletinktuuri või piirituse baasil nahahooldusvahenditega vähemalt 2-3 korda päevas. Sarnast informatsiooni jagab ka TÜK vastsündinu hoolduse infoleht: vastsündinu naba tuleb puhastada 1-2 korda päevas nabapiiritusega. Mainitud soovitustest võime siinkohal järeldada aga järgmist: ühtsed seisukohad Eesti tervishoiusüsteemis seoses vastsündinu naba puhastamisega puuduvad ning erinevad oluliselt piirkonniti.

Rahvusvaheliste soovituste jälgimisel ning naba puhta ja kuivana hoidmisel tuleb aga hoolega jälgida naba ümbrust. Naba ümber tekkinud punetus, lapse ärritunud ja unine olek, isupuudus, kehatemperatuuri tõus ning sekreedi eritumine nabahaavast võivad viidata infektsioonile ehk põletikule – omfaliidile. Nabapõletikku põhjustav haigustekitaja võib levida kõhuseinale, kõhuõõnde, nabanööri veresoontele ja maksale, mistõttu vajab laps antibiootikumravi. Märgates nimetatud sümptomeid tuleks kindlasti pöörduda perearsti või lastearsti poole. 

Kokkuvõte:
1. Hoia vastsündinu naba puhta ja kuivana!
2. Mähkides keera mähkme äär nabaköndi alla, et nabakönt oleks võimalikult palju värske õhu käes!
3. Väldi lapse naba puhastamisel alkoholilahuseid: need pikendavad nabaköndi irdumise aega!
4. Jälgi lapse naba võimalike põletikutunnuste suhtes, vajadusel pöördu arsti poole.

Kasutatud kirjandus

1)  Perrone, S., Coppi, S., Coviello, C., Cecchi, S., Becucci, E., Tataranno, M. L., Buonocore, G. (2012). Efficacy of Arnica Echinacea Powder in Umbilical Cord Care in a Large Cohort Study. The Journal of Maternal-Fetal and Neonatal Medicine, 2012; 25(7): 1111–1113.
2) Shafique, M. F., Ali, S., Roshan, E., Jamal, S. (2006). Alcohol Application Versus Natural Drying of Umbilical Cord. Rawal medical Journal, 31(2): 58-60.
3) Maailma Terviseorganisatsioon WHO (2014). Country Guidance for Umbilical Cord Care. Chlorhexidine Working Group
4) Gilbert, L., Mc Ewing, G. (2008). Personal hygiene. Umbilical cord care. Kelsey, J., Mc Ewing, G. (Ed.-s.). Clinical Skills in Child Health Practice. Philadelphia: Elsevier Limited
5) Evens K., George, J., Angst, D., Schweig, L. (2004). Does Umbilical Cord Care in Preterm Infants Influence Cord Bacterial Colonization or Detachment? Journal of Perinatology 2004; 24:100–104.
6) Quattrin, R., Lacobucci, K., Brusaferro, S. (2016). 70% Alcohol versus dry cord care in the umbilical cord care. Medicine: 96 (14): e3207.