VASTSÜNDINUD JA LENNUREISID

Eelmisel korral käsitlesime, mida tuleks tähele panna lennureisidel raseduse ajal. Kui aga uus pereliige on juba käes ning plaanis on Eesti ilusatest talveilmadest puhkust saada ning välismaale minna, siis järgnevalt käsitleme Nöffi tiimiga lennureisi vastsündinuga lendamise vaatenurgast, anname nippe, kuidas lennureis edukamalt üle elada nii vanemate kui ka lapse jaoks. Samuti käsitleme probleeme, mis võivad lennureisil esineda, et oskaksite nendele tähelepanu pöörata ning neid ennetada.

Mida peaks tegema enne lendu?

Enne esimest lendu vastsündinuga on lapsevanematel palju tegemist. Oluline on saada korda juriidiline pool: lapsele on vajalik hankida reisidokument ning olenevalt sihtkohast vajadusel ka viisa.

Pakkimisel on abiks lennufirma pagasireeglitega tutvumine ning samuti peaks uurima ka sihtkohas olevate võimaluste kohta nii majutusasutustes kui ka transpordil (rendiauto).

Soojale maale lennates peaks pakkimisel suurt tähelepanu pöörama imiku kaitsmisele päikesekiirguse eest.  

Kuna on minu laps piisavalt vana, et lennata?

Enamasti on vastsündinud valmis lennureisiks pea kohe pärast sündi. Erinevate allikate alusel on soovitatav oodata 2 kuni 7 päeva enne vastsündinuga lennureisile minekut. Ka mitmed lennufirmad on seadnud reegliks, et vastsündinu peab enne lennureisi olema vähemalt 2 päeva vana. Lennureise on soovitatav vältida juhul kui lapsel on koolikud (gaasivalud) või näiteks anküloglossia (keelekida anomaalia).

Mida peaks silmas pidama lennu ajal?

Vanemate eesmärk on lennureis imiku ja nende endi jaoks muuta võimalikult rahulikuks. Selleks peavad esmalt suutma vanemad jääda rahulikuks ning pingevabaks reisi ajal. Samuti peaks lapse asend olema võimalikult mugav. Soovitatav on kasutada spetsiaalseid turvatoole, kuid pikemate reiside ajal peaks laps saama olla iga paari tunni tagant ka selili ning vabalt käsi ja jalgu eakohaselt ja vabalt liigutada.

Suurimat ebamugavustunnet tekitab lennuki õhku tõusmine ning maandumine. Ilmselt on kõik kogenud kõrvade lukustumist, kumisemist. Imikute jaoks on leitud lihtne viis, kuidas seda vähendada. Toitmine või luti lutsutamine lennuki õhkutõusmisel ning maandumisel aitab vähendada rõhku, mis tekib imiku kõrvades. Enamus lennufirmasid aktsepteerib lennu ajal imetamist seni, kui imetav naine ei lähe vastuollu ohutusreeglitega. Vajadusel saab privaatsuse tagamiseks kasutada erinevaid linasid, rätte ning ka näiteks ajalehte.  Imetamine lennu ajal on oluliline ka seepärast, et imikutel on suurem oht vedelikupuuduse tekkmiseks lennu ajal, seega peab jälgima, et laps saaks piisavalt vedelikku.

Millised riskid võivad lennureisiga kaasneda?

Üheks suurimaks probleemiks täiskasvanute jaoks võib nimetada lennuväsimust ehk ajavööndivahetusest tingitud väsimust. Paljud lapsevanemad on olnud mures, kuidas mõjutab lennuväsimus nende last ning lapse unetsükleid. Teadlased ei oska hetkel küll täpset mehhanismi kirjeldada, kuid on leitud, et lastel esineb lennuväsimus teistsugusel määral ning ei puuduta neid oluliselt. Eelkõige seostatakse seda hormoon melatoniini produktsiooniga, mis on lastel palju suurem kui täiskasvanutel. Melatoniin on üheks efektiivsemaks vahendiks lennuväsimusega võitlemisel. Tuleb aga meeles pidada, et melatoniini ei tohi lastele lennuväsimuse kartuses manustada, kuna sellel esineb palju kõrvaltoimeid.

Lennukis, mis lendab keskmiselt 10 000 m kõrgusel, on õhurõhk väga madal (võrreldes rõhuga merepinnal, moodustab atmosfääri rõhk sel kõrgusel sellest vaid 15%). Tänu sellele võivad lennu ajal olla riskigrupis imikud, kellel on eripärasid südame- ning hingamisüsteemis või esineb anatoomilisi eripärasid. Näiteks võivad lapse õhuteed olla anatoomiliselt kitsamad, kopsudes gaasivahetuseks vajalike alveoolide arv võib olla normist väiksem. Samuti ei soovitata lennata, kui laps on põdenud hiljuti mõnda haigust, kuna selle tagajärjel on lapse organism vastuvõtlikum erinevate ärritajate suhtes. Eriti tuleks tähelepanu pöörata, kui laps on põdenud keskkõrvapõletikku. Kui lapsel on olnud keskkõrvapõletik, siis on soovituslik oodata kaks nädalat enne lennureisile minekut. Seega võiks riskigrupis olevatel lastel konsulteerida enne lendu arstiga, mõõta enne lendu ja lennu ajal vere hapnikusisaldust ehk saturatsiooni, et vältida vastsündinu hapnikupuuduse teket.

Lisaks rõhu erinevusele on lennuk keskkond, kus õhuringlus on kinnine ning puudub pidev ja piisav värske õhu juurdevool. Seega on lennukis kui kinnises ruumis suurem risk erinevate õhu kaudu levivate haiguste levikuks. Antud risk on küll väga väike ning ei mängi olulist rolli tervete täiskasvanute ning laste tervisele. Siiski peaks olema ettevaatlikum juhul, kui vanemad või laps on hiljuti olnud haige, või on tegemist enneaegse lapsega, kuna siis ollakse vastuvõtlikumad erinevate haigustekitajate vastu.

Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et riskid lennureisidel on vastsündinutel väga väikesed ning kergesti välditavad. Silmas peab pidama, et riskigruppidesse kuuluvate imikutega on reisil vajalik olla  veidi tähelepanelikum.

Kui Teil tekkis täiendavaid küsimusi antud teema kohta, või Teil on pakitsev küsimus, millele loodate saada vastust, võtke ühendust Nöffi tiimiga ning aitame üheskoos vastuse leida!

Kasutatud allikad:

Air travel and children’s health issues. (2007). Paediatrics & Child Health, 12(1), 45–50.

Air travel and children. (2007). Paediatrics & Child Health, 12(1), 51–52.

Travelers’ Health. International Travel with Infants & Children. (2017). Centers for Disease Control and Prevention. Ch. 7.